Pole nüüd 2 aastat ja 5 kuud ühtki postitust siia teinud. Sharon on juba 6 aastat ja 4 kuud vana.
Jaanuaris 2020 oleks Sharonil saanud 3 aastat viimasest hoost, kuid kahjuks seda aastapäeva see aasta tähistada ei saanud, 3 kuud jäi puudu.
Ehk siis 23.10.2019 (hoovaba periood 2a9k) tuli üle pika aja Sharonil esimene hoolaadne hetk. Kirjeldus selline, sest kestis see vaid 5sek ja omalegi jäi segaseks kas ja mis see nüüd oli. Kuid tund hiljem juhtus see jälle - silmad üles suunatud ja muigas. Ta ise seletas seda "sipelgad ajasid mind naerma". Ilmselt mõtles selle all siis sügelust vms. Tore, et ta vähemalt oskab kirjeldada. 26.10 oli juba 10 hoogu. Muidu enamasti oli 1-3 päevas
Sellele järgnes arstil käik. Konsultatsioon, vereanalüüs, hiljem EEG ja logopeed nagu ikka.
Selliseid hooge oli kuu aja jooksul vähemalt korra õhtusemal ajal. Enamusi ise ei jõudnud märgatagi, Sharon ise ütles, et nüüd vaatasid silmad valesti. Kui siiani sai ta Lamictali 75mg, siis peale vereanalüüsi sai tõstetud 100mg x2. Huvitaval kombel esineski neid hooge täpselt kuu aega. Viimane hoog oli nüüd 22.11.2019. Sel päeval oli hooge ka koguseliselt kõige rohkem (alates kl 17 oli üle 13x) ning kestsid palju kauem, viimane neist oli 5 sek asemel üle 20 sek vms.
Peale seda nüüd vaikus... Homme saab uuest arvestusest 5 kuud hoovabana. Näis kuidas edasi. Rohu ära jäämisest ei saa niipea lootagi.
------
Ainuke põhjus, mida neil hoogudel võiksin seostada, et tantsutrenn,
kus ta septembrist alates käis, hakkas stressi tekitama. Täpselt ei mäleta aga
umbes see aeg hakkas ta ütlema, et enam ei taha minna jms. Arvasin
esialgu, et asi lihtsalt tüdimuses vms kuid võib-olla oli tantsu sammude
õppimine tema jaoks raske ja kuidagi mõjus siis? Ei tea... Poolest
novembrist umbes ta enam tantsutrennis ei käinud.
